EHITAJATELE

Tunnipalk

Ehitaja tunnipalga suurus oleneb varasemast töökogemusest ja tehtavatest töödest. Ehitusalases kollektiivlepingus on kuus erinevat taset.

Tase nr 1, tunnipalk 11,26 € (alates 1.6.2022)
Algaja tööline – tööline, kellelt ei eeldata varasemat töökogemust ja kes alles alustab ehitusalal kogemuste omandamist.

Tase nr 2, tunnipalk 12,68 €
Väheseid kogemusi omav tööline – tööline, kes on ehitustöödega varem kokku puutunud. Tööline teeb ilma juhendamata abitöölise töid nagu näiteks materjali vedamine ja lammutustööd.

Tase nr 3, tunnipalk 13,89 €
Algaja ehitaja – tööline, kes teeb iseseisvalt erinevaid abitöölise töid ja elukutselise ehitaja pädevusse kuuluvaid kergemaid töid ilma kogemusi omamata (algajad puusepad, kergemaid müüriladumis-, plaatimise- ja krohvimistöid tegevad töölised jne).

Tase nr 4, tunnipalk 15,30 €
Elukutseline ehitaja – tööline, kes teeb iseseisvalt ja mitmekülgselt erinevaid ehitustöid, mis nõuavad oma ala poolest ametioskust (puusepad, plaatijad, krohvijad jne). Piisab, kui on olemas vajalikud oskused ja töökogemus. Töökogemust loetakse piisavaks, kui sel alal on töötatud vähemalt kaks aastat.

Tase nr 5, tunnipalk 16,65 €
Kogenud ehitaja – tööline, kes teeb töid, kus nõutakse suurt ametioskust või oskab teha mitut erinevat erialast tööd (puusepp, krohvija, plaatija jne). Ehitajat loetaks kogenuks, kui tal on mõnes spetsiaalses valdkonnas ehituskogemust vähemalt viis aastat.

Tase 6, tunnipalk 17,81 €
Eriti kogenud ehitaja – tööline, kes teeb eriti kõrgel tasemel ametioskust vajavaid töid. Siia palgarühma kuuluvad ka töölised, kelle ülesandeks on juhendada ja valvata objektil töötavate ehitajate tööd.

Tööaja lühendamise ja kirikliku püha hüvitis (työajan lyhennys- ja arkipyhäkorvaus)

Ehitajale makstakse tööaja lühendamise ja kiriklike pühade eest erilist palgalisa, mis on 7,7% tööl oldud aja eest makstavast palgast (üle- ja hädatöötunnid kaasa arvatud). Lisa ei või olla tunni-, kuu ega tükitöö palga sees. See peab olema palgalehel eraldi reana välja kirjutatud ja seda makstakse igal palgapäeval. Hüvitise maksmine on kohustuslik ega olene sellest, kas tööline kasutab reaalselt vaba päeva või mitte.

Ületunnitöö ja pühapäevatöö

Kollektiivleping näeb ette, et normaalne tööaeg on kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kõik tunnid, mis eelmainitud tunde ületavad, loetakse ületunnitööks ja nende eest peab tööandja maksma lisatasu.

Päevaste ületundide eest peab tasuma järgmiselt: kahe esimese ületunni eest 50% tunnipalgast, järgnevate tundide eest 100% tunnipalgast.

Nädalaste ületundide eest peab tasuma järgmiselt: kaheksa esimese ületunni eest 50% tunnipalgast, järgnevate tundide eest 100% tunnipalgast.

Ületunde on võimalik vahetada ka vaba aja vastu. Sel juhul peab ületunnid vaba ajana välja võtma kuue kuu jooksul alates ületundide tekkimise päevast.

Pühapäevaste töötundide eest peab tööandja maksma lisatasu, mis on 100% tunnipalgast. Pühapäevatööd ei ole võimalik vaba aja vastu vahetada.

Puhkuserahad (18,5% palgast)

Puhkuseraha suurus on 18,5% puhkuseaastal teenitud palgast (üle- ja hädatööd kaasa arvatud). Puhkuseraha ei saa sisalduda töölise tunnipalgas ja maksmise korral peab see palgalehel olema eraldi reana välja toodud. Töölisel on õigus puhkuserahadele, kui ta on olnud tööl vähemalt 14 päeva.

Päevarahad

Kui ehitaja lähetatakse tööandja poolt tööpiirkonda, mis asub väljaspoole kodupiirkonda (piirkond, kus tööline reaalselt elab) ja ta sealt ööseks kodupiirkonda tagasi ei tule, siis on tal õigus saada iga seal viibitud ööpäeva eest päevaraha 48 € .

Tööreisid

Kõikide tööreiside puhul, mis on tehtud tööandja soovil, makstakse kinni nii otsesed reisikulud kui ka reisiks kulutatud aeg (palga näol). Kui tööline sõidab lähetuskohta ja alustab sõitu enne kella 12:00, siis on tal õigus selle päeva eest saada päevaraha.

Majutushüvitised

Kui tööline on lähetuses ja maksab ööbimise eest ise, siis on tööandja kohustatud maksma iga ööpäeva eest 57 € (ehitaja esitab kviitungi, et maksis ööbimise eest). Kui tööline ei maksa ööbimise eest midagi ja ööbib näiteks mõne tuttava juures, siis peab tööandja maksma iga ööpäeva eest lisaraha 13 €. Kui tööandja organiseerib majutuse, siis ei maksa ta majutuse eest midagi.

Igapäevane sõiduhüvitis

Kui töölise elukoht on töökohast kaugemal kui 5 km, on tal õigus saada oma sõiduki kasutamise eest hüvitist. Kui tööline ei teavita tööandjat, et soovib hüvitist, siis ei ole tööandjal ka kohustust seda tasuda.

Tasud ühe tööpäeva eest (sisaldab edasi-tagasi sõitmist):
üle 5 km – 2,03 €
üle 10 km – 3,27 €
üle 20 km – 5,89 €
üle 30 km – 8,57 €
üle 40 km – 10,56 €
üle 50 km – 12,80 €
üle 60 km – 16,82 €
üle 70 km – 19,03 €
üle 80 km – 21,63 €
üle 90 km – 24,63 €
üle 100 km – 27,61 €

Õhtu- ja öö lisatasud

Kui ehitaja teeb tööd ajavahemikul 16:00-23:00, siis on tal õigus saada õhtu lisatasu 1,23 €/h. Kui ehitaja teeb tööd ajavahemikul 23:00-06:00, siis on tal õigus saada öö lisatasu 2,31 €/h.

Tööriided

Tööandjal on kohustus anda töölisele tööriided. Tööriideid antakse tavaliselt kaks korda aastas, turvajalanõusid üks kord aastas. Kui tööline firmast lahkub, on tal kohustus riided tööandjale tagastada.

Katseaeg (koeaika)

Ehitusalal on katseaja maksimumpikkus 3 kuud. Kui tööleping on lühiajaline, saab katseaeg olla maksimaalselt pool ajast (kui töösuhe on näiteks neli kuud, siis maksimum katseaeg saab olla kaks kuud).

Kui tööline tuleb samasse firmasse viie aasta jooksul tagasi ja teeb samalaadset tööd, siis ei saa talle uuesti katseaega rakendada (eeldusel, et eelmise lepinguga sai katseaeg läbitud).

Kui tööline on rendifirmas ja läheb üle nö peafirmasse ning teeb seal samalaadseid töid, mis varemgi, siis ei saa tema puhul katseaega rakendada (eeldusel, et rendifirmas oli katseaeg läbitud).

Töölepingu lõpetamine (irtisanominen)

Töölise puhul on töölepingu lõpetamisel etteteatamise tähtaeg on viis TÖÖpäeva.

Tööandja etteteatamise tähtaeg on:
kaks nädalat, kui leping on kestnud alla kahe aasta
neli nädalat, kui tööleping on kestnud üle kahe, aga alla nelja aasta
kaheksa nädalat, kui tööleping on kestnud üle nelja, aga alla kaheksa aasta jne

Tööandja saab töölepingu lõpetada ainult juhul, kui tal on selleks väga mõjuv põhjus.