Töölepingut on võimalik sõlmida suuliselt, kirjalikult ja elektrooniliselt.
Kui tööandja on sõlminud töölisega suulise töölepingu ja töösuhe kestab vähemalt kuu aega, siis on tööandjal kohustus anda töölisele selgituskiri töötingimustest. Sisuliselt võib selgituskirja pidada töölepinguks, sest sellel peavad olema järgmised andmed: tööandja ja töölise kontaktandmed, tööde algamise kuupäev, tähtajalise töölepingu põhjus ja selle lõppkuupäev, katseaeg, töö asukoht, peamised tööülesanded, kollektiivleping, palga maksmise tingimused ja palgapäev, tööaja tingimused, puhkuse kogunemine, töölepingu lõpetamise tingimused.
Kui tööandja teeb töölepingu suuliselt, siis ei ole töölisel katseaega.
Tööleping on tähtajatu, kui seda ei ole mõjuva põhjuse tõttu tehtud tähtajaliseks. Kui tööandja teeb omal algatusel tähtajalise töölepingu, aga tal ei ole selleks mõjuvat põhjust, siis loetakse töölepingut tähtajatuks.
Kui töölisega tehakse korduvalt tähtajalisi töölepingud, aga töötingimused ja ülesanded on kogu aeg samad, siis võib eeldada, et tööandjal on jätkuv vajadus töö tegemiseks ning sel juhul loetakse järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid tähtajatuks töölepinguks.